Cloaking (varjamine)
Otsingumootorite edetabelis kõrgemale tõusmiseks on palju tehnikaid, kuid saame eristada häid ehk ettevaatlikke, mis kuuluvad „White Hat SEO“ alla, ohtlikest ehk halbadest praktikatest, mida tuntakse kui „Black Hat SEO“. Kõik sõltub sellest, kui läbipaistvalt ja eetiliselt me SEO-spetsialistidena oma veebisaidil otsingumootoriga suheldes käitume. Tänapäeval on „Google’i“ algoritm üha keerukam ja seda on üha raskem petta, mistõttu teatud vähem eetilised tehnikad jäävad kasutusest välja.
Üks neist on niinimetatud cloaking, mille õitseaeg oli palju aastaid tagasi. Nüüd kasutatakse seda vaevu, kuid selle mõistmine on hädavajalik, et veenduda, et seda ei esine üheski meie hallatavas veebisaidis.
Mis on cloaking SEO-s?
Cloaking on varjamistehnika, mille nimi tuleneb inglise keelest ja tähendab „katma“ ehk „varjama“, ning selle olemus seisneb selles, et sama veebisait kuvab kasutajale ja „Googlebotile“ erinevat sisu, kui nad esitavad serverile päringu külastatava veebisaidi sisu kohta.
See tehnika kuulub tuntud Black Hat SEO alla ehk petlike ja ebaeetiliste tehnikate ning strateegiate hulka, mille eesmärk on parandada veebisaidi edetabelipositsiooni „Google’i“ petmise teel.
Milline on roomamise (crawling) protsess?
Et mõista, kuidas cloaking-strateegia toimib, peame teadma, milline on robotite roomamise protsess. Roomamist ja indekseerimist teostavad ämblikud (spiders), mille ülesanne on veebisaite ära tunda. „Google’i“ ämblikku tuntakse kui „Googlebot“ ja sellel on kaks erinevat versiooni – deepbot ja freshbot. Esimese ülesanne on põhjalikult jälgida kõiki veebisaidi sisus olevaid linke ja saiti külastada. Teise ülesanne on otsida veebist uut sisu.
Milline on selle päritolu?
Cloakingu juured võib jälgida veebisaitideni, millel on video-, graafiline või animatsioonisisu ja millel on raskem otsingutulemustes kõrgele tõusta; see tehnika aitab seda puudust kompenseerida. Siis juhtub nii, et roomajale kuvatakse robotite töötlemiskiiruse tõttu terve sisulehekülg, mis kirjeldab piltide või video sisu.
Kuidas cloaking-protsess toimib?
Selle tehnika eesmärk on petta otsingumootoreid, et parandada veebisaidi positsiooni otsingutulemustes. See on ebaeetiline, sest kasutajale kuvatav sisu on tavaliselt pornograafilise või hasartmängu iseloomuga (näiteks kasiino), samas kui „Google’i“ robotitele kuvatakse hoopis teistsugust sisu.
Üldjuhul teostatakse seda kahe erineva tehnika abil:
Agendinime alusel edastamine (Agent name delivery): juurdepääs veebisaidile toimub „kasutajaagendi“ (user agent) kaudu, mis võib ulatuda füüsilisest isikust robotini. Seetõttu saab server kuvatavat sisu kohandada olenevalt kasutajaagendi tüübist. Cloaking tekib siis, kui erinevat sisu edastatakse olenevalt saiti külastava kasutaja tüübist.
Mõni aeg tagasi sai pistikprogrammiga „User agent switcher“ lehekülge sirvida „Googleboti“ kasutajaagendiga. See on väga kasulik, et kontrollida, kas kasutajale ja robotitele kuvatava sisu vahel on erinevusi.
IP alusel edastamine (IP Delivery): kui veebisaidi sisu edastamisel võetakse arvesse IP-aadressi, millelt päring tehakse.
Seda tehnikat teostatakse .htaccess-faili muutmise teel. Näiteks on „Apache“ serveril moodul „mod_rewrite“, mis seda muudatust võimaldab.
Kas cloakingu tehnikaid on veel?
Mõned tehnikad ei ole rangelt võttes cloaking, kuid varjavad sisu või raskendavad robotitel selle roomamist. Neid võib pidada cloakinguks:
-
Peidetud või nähtamatu tekst: seda kasutatakse selleks, et lisada kasutaja eest peidetuna rohkem märksõnu ja lisateavet. See teave „maskeeritakse“ lehekülje taustaga samas värvis.
-
„Flash“-veebisaidid: nagu teada, ei soovitata „Flashi“ kasutamist SEO soovituste juhistes. Otsingumootorid ei suuda sisu lugeda ega seetõttu ka edetabelisse paigutada.
-
E-post: see esineb siis, kui ei ole märgitud ei saatja nime ega e-posti aadressi ja seetõttu ei ole teada, kes kirja saadab.
-
Suure HTML-mahuga veebisaidid: hea SEO soovitab kõrget html/teksti suhet, mis aitab lehekülgi otsingumootoris kõrgemale tõsta. Kui see aga nii ei ole, on teksti vähe ja suhe madal. Selle tasakaalustamiseks ja ümberkujundamise vältimiseks on kasutatud cloaking-tehnikat.
-
Pildigalerii: piltide kompenseerimiseks lisasid veebihaldurid märksõnu, mis aitaksid edetabelis kõrgemale tõusta.
-
Asukohapõhisus (geolokatsioon): selle olemus on erinevate lehekülgede kuvamine olenevalt asukohast. See on tänapäevane taktika, sest paljud veebisaidid teevad nii, kuvades erinevat sisu näiteks olenevalt riigist. Kuid see muutub pahatahtlikuks tehnikaks, kui erinevat sisu kuvatakse olenevalt kasutajast või robotist.
-
CSS-i ja „JavaScriptiga“: kuna „Google“ ei suuda „JavaScripti“ tõlgendada, saab veebisaidile sisestada märksõnu ja linke. Funktsiooni abil saab programmeerida nii, et need ei häiri kasutaja sirvimist ja tõusevad tähtsuselt esile ainult „Google’i“ jaoks H-pealkirjade kaudu.
-
Ümbersuunamised: ümbersuunamiste kaudu saadetakse otsingutulemusele klõpsanud kasutaja teisele veebisaidile. Seda saab hõlpsasti kontrollida pistikprogrammiga „Redirect path“. Praegu on see rämpstehnika (spam), mida ikka veel kasutatakse, et petta ja pakkuda vastuolulist sisu.
-
Kõige uuemaks tehnikaks võib pidada SPA (Single Page Applications) arengut, sest neid lehekülgi arendatakse „JavaScriptiga“ ja sellest tulenevat renderdamise (rendering) keerukust võib otsingumootor tõlgendada kui petmiskatset. Pistikprogrammiga „Lighthouse“ saame konsoolis jälgida veebisaidi renderdamisprotsessi ja näha, kuidas brauser saidi töötlemisega hakkama saab, samuti luua täieliku aruande koos täiendus- ja parandusettepanekutega.
Cloakingu väljavaade 2020. aastal
See praktika on aegunud ja tänapäeval võib „Google“ selle kasutamise eest rangelt karistada. Kui aastaid tagasi sai otsingumootorit petta, siis tänapäeval on see peaaegu võimatu kõigi algoritmi uuenduste tõttu, mis muudavad „Google’i“ loomulikumaks ja eetilisemaks otsingumootoriks, mis on keskendunud kasutajatele ning kvaliteetsete, otsingukavatsusele vastavate otsingutulemuste pakkumisele.
Black Hat SEO praktikaid jälitab ja karistab webspam-meeskond, kelle ülesanne on karistada neid kasutavaid saite, minnes koguni nii kaugele, et terve veebisait kaob otsingutulemustest. Seetõttu on selle tehnika tulemused täiesti lühiajalised.
Kasutatud allikad:
-
Cyberclick:* „What is Cloaking?“*
-
Luis Villanueva: „What is Cloaking?“
-
Ionos: „What is Cloaking and why should you avoid it?“
-
We live security: „What is Cloaking?“
-
Iebschool: „What is concealment or Cloaking SEO?“
-
Sistrix: „What is Cloaking?“
-
Catchupdates: „What is Cloaking in SEO & Should You Do Cloaking?“
-
Search Engine Journal: „What is Cloaking & Is All Cloaking Evil?“
Autor: David Kaufmann
Olen viimased 10+ aastat olnud täielikult SEO-sse haaratud — ja ausalt öeldes ei tahaks ma seda teisiti.
Minu karjäär jõudis uuele tasemele, kui töötasin vanem-SEO-spetsialistina Chess.com-is — ühel 100 külastatuimast veebisaidist kogu internetis. Sellises mahus töötamine, hõlmates miljoneid lehti, kümneid keeli ja üht konkurentsitihedaimat SERPs, õpetas mulle asju, mida ükski kursus ega sertifikaat kunagi ei suudaks. See kogemus muutis minu arusaama sellest, milline suurepärane SEO tegelikult välja näeb — ja sai aluseks kõigele, mille olen sellest ajast peale üles ehitanud.
Sellest kogemusest lähtudes asutasin SEO Alive — agentuuri brändidele, kes suhtuvad orgaanilisse kasvu tõsiselt. Me ei ole siin selleks, et müüa dashboards ja igakuiseid aruandeid. Me oleme siin selleks, et luua strateegiaid, mis päriselt tulemusi liigutavad, ühendades klassikalise SEO parima osa põneva uue Generative Engine Optimization (GEO) maailmaga — tagades, et teie bränd ilmub mitte ainult Google'i sinistes linkides, vaid ka AI genereeritud vastustes, mida ChatGPT, Perplexity ja Google AI Overviews iga päev miljonitele inimestele edastavad.
Ja kuna ma ei leidnud tööriista, mis mõlemat neist maailmadest korralikult hallanuks, ehitasin selle ise — SEOcrawl, enterprise SEO intelligence platvormi, mis toob kokku rankings, tehnilised auditid, backlinks jälgimise, crawl tervise ja AI brändi nähtavuse jälgimise ühte kohta. See on platvorm, mille olemasolu ma alati soovisin.
Avastage rohkem selle autori sisu
